Jüriöö orienteerumine Kohilas

Õpetajate fotod on SIIN

Külas muinasjutuvestja Polina

Rasmus: 15.04.2024 käis minu terve väike Hageri kool Kohila Gümnaasiumis, sest seal oli Polina, kes rääkis meile ühest muinasjutust nimega “Kui puud rääkida oskaksid”. Samal ajal ta isegi mängis, pille mis olid teistest riikidest toodud. 

Jut algas: Elas üks puu raidur, kes tahtis minna metsa puid maha raiuma, et saaks küttepuid. Esimene puu mida ta nägi oli suur ja tugev tamm, ta hakkas teda vaikselt raiuma, siis tamm ütles: ”Ära raiu mind maha, ma olen alles noor.” Kui ta läks teise puu juurde ütles see sama ja aina proovis ja proovis, aga iga puu palus mitte raiuda.

Siis tuli üks vana inimene ja ta küsis: ”Miks sa kurb oled?” Raidur ütles: “Ma tahan puid maha raiuda, aga kõik ütlesid midagi kurba ja ma ei raiunud mitte kedagi.” Vana inimene ütles, et nad on mu pojad ja selle eest, et sa ei raiunud neid maha on mulle sulle üllatus.

Ta andis talle  võlukepi.

Emilie Aurora: Kord elas üks puuraidur, kes oli helde südamega. Kord pidi ta minema metsa puid raiuma, läks metsa ja küll seal oli alles palju puid. Läks ühe suure tamme juurde ja hakkas raiuma, kui kuulis üht peenikest häält mis ütles: palun kulla mees jäta mind alles, mina alles noor, küll ma kasvan veel. Puuraiduril hakkas kahju ja jättis puu alles. Läks järgmise puu juurde ja kuulis jälle seda, et puu rääkis, et jätku mind alles. Nii ka kõik teised puud metsas. Puuraidur istus maha ja kurvasta, siis nägi mees, et puude tagant tuli kogu, kelle ümber tiirutasid liblikad ja jalgade ümber mängisid oravad ja hiired. Võõras mees tuli raiduri juurde ja ütles: “Aitäh kulla raidur, et säästsid mu lapsi!” “Mis sa ütled, ma säästsin ainult puid,” ütles raidur. “Kulla raidur ma olen Metsavana ja puud on mu lapsed.” Selle eest annan ma sulle võluvitsa, sa võid ükskõik mida soovida, aga sa ei tohi liiga ahneks minna muidu vits kaob ära. Mees ei uskund seda alguses, aga proovis ikka, ta soovis kuhja küttepuid ja järgmisel hetkel oli ta ees suur kuhi küttepuid. Mees oli imestunud, aga muutus õnnelikuks ja läks koju. Varsti sündis raidurile poeg, ajapikku muutus poeg ahneks ja kui ta oli veel vanem muutus ta veel ahnemaks ja nii edasi. Ühel päeval soovis poiss, et päike tuleks ja sügaks ta selga, aga päike hakkas kuldvihma sadama ja see vihm pani kogu ta varanduse põlema. Puud kariusid nii kõvasti, et kaotasid oma hääle ära. Sellest ajast peale ei oska puud enam rääkida, aga poiss ei olnud enam kunagi ahne.

Õppekäik Pakendikeskusesse

 Paul Patrik: Sõitsime hommikul Pakendikeskusesse. Teisel korrusel nägime videoid. Minu grupp läks vaatama, kuidas tehti prügikuubikuid. seal haises väga halvasti. Õues oli ka huvitav. Seal oli palju traktoreid ja ruum klaasi. Klaas viiakse kuskile, kus sellest saab midagi uut teha. Mina ei viska kunagi prügi maha. 

Mirtel: Käisime klassiga Pandipakendikeskuses ekskursioonil. Alguses räägiti meile, kuidas sorteerida prügi. Siis me läksime õue ja meile tutvustati, kuidas  tööstuses töö käib. Meile näidati ka ruumi, kus oli palju plekkpudeleid. Pärast seda me läksime vanalinna, kus tegime üheskoos pikniku. Hiljem saime kõik koos mängida ning jalutada. Kohila õpetaja rääkis meile lugusid Pika Hermanni tornist ja Paksust Margaretast. See oli väga tore ekskursioon. 

Sandra: käisime klassiga Pandipakendi keskuses. Seal räägiti meile, kui  kaua kestavad klaas, plekk ja plastpurk looduses. Näiteks plekkpurk kestab looduses 200-500 aastat. Pärast läksime sinna, kus tehakse neid kuubikuteks. Meile anti pastapliiats, kaart ja komm. meid oli kolm klassi, 2 olid pandikeskuses ja teised pargis. Pärast vahetusime. See oli tarkust täis päev. 

Toomas Pranstibel tutvustas madusid ja sisalikke

 Sander:  Mees tuli koos oma madude ja sisalikega meie juurde. Ta tõi valge maisimao ja väikesed sisalikud. Ma sain ühe mao kätte võtta ja sisalike puudutada. Mehe sõber sai sinise mao käest hammustada. Mulle väga meeldis see päev.

Fotod on SIIN

3.klass külas Kohila Päästekomandos

Paul Patrik: Mina õppisin, et Päästeametis on raske töö. Sa pead olema tugev ja energiline, sest iga tööpäev on 24 tundi. Mina olin esimene laps meie klassist, kes hoidis voolikut üksinda.  See oli väga raske ja see voolik oli väike. 

Maria-Michele: Ma sõitsin täna Kohilasse. Terve klassiga läksime Päästekomandosse. Seal oli väga tore. Me vaatasime autot ja erinevaid asju. Pärast läksime vaatama maja sisse, nägime trennituba. Siis läksime õue. Seal saime joosta ja tulistada veega ühest asjast. See oli väga tore. 

Mirtel: Mulle jäi meelde, et kui me alguses jõudsime, siis tuli välja tuletõrjeauto garaažist. Siis tutvustati meile asju. Kui need asjad olid räägitud, siis läksime autosse. See oli lahe! Aga siis me hakkasime vett voolikust laskma. See oli raske aga tore. Siis me vaatasime jõusaali. Mu isa sõber töötab ka seal, aga ma ei tea, kas ta oli tööl või mitte, sest ma ei tunne teda. Oli tore päev!

Riko: Sain teada, et kunagi ei või üksinda tulle minna. Sain  teada, et uusi asju on nii palju Scanias. Saime vett lasta. Paul lendas peaaegu minema, aga õnneks mitte. Meile näidati, millega nad tavaliselt tööd teevad. Saime autosse  sisse minna. Tavalises autos on 9000 l vett ja paakautos 9000 l. Oli tore päev. 

Kert: Meil oli väga äge. Nägime autot ja varustust ja saime autos olla. Me lasime veega. See oli väga äge. Nägime veel nende maske ja jõusaali. Saime mingid paberid. Autos mahtus vett 3000 l vett ja teise autosse 9000 l. Kui me hakkasime ära minema näidati meile vilkureid ja kuulsime sireene. Tegime ühe pildi. Minul oli äge. 

Loore: Mulle meeldis, sest ta rääkis kõigest, mis seal autos on. Siis me läksime sisse ja vaatasime, kuidas ta riidesse pani ja läksime õue tagasi, et vaadata, kuidas ta vett voolikust laseb ja meie proovisime ka. Siis mängisime veidi ja saime vihikud. 

Christlyn: Meile räägiti päästeauto asjadest. Saime osasid asju proovida. Kõige raske asi oli see haamer, millega ust sai lahti lüüa. Pärast me vaatasime sees, kus meile näidati päästeameti asju, mis nad selga panevad. Pärast saime vett lasta. Voolik hakkas meid tagasi lükkama, kui kõvast lasid. Meile lasti tuletõrjeauto häält. See suur pauk oli nii kõva. Siis me jalutasime koolimajja ja saime natuke mängida. 

Urmas: Mulle meeldis see, et saime veetoruga lasta. Ma proovisin ilma abita. Vesi oli päris tugev. 

Klen Romet: Ma sain teada, et nad teevad erinevaid asju. Näiteks kustutavad tuld, päästavad veest, loomi august ja puu otsast. Saime erinevaid asju puutuda. See oli lõbus. Sees öeldi, et kõva hääl tuleb. Mõned kartsid, aga ei tulnud. Näitas hoopis meile riideid ja siis saime lasta vett.

Andero: Käisime Kohila Päästekomandos. Nägime päästeameti autosid ja tööriistu, millega kustutatakse tuld ja päästetakse inimesi, ka sissemurdmise asju. 

Oskar: Mulle meeldis kõik. Aga ma ei saanud ühte asja küsida. Taga oli ekraan ja soovisin teada, mida see tegi. Lõpp oli lahe. Nägime paljusid asju. Seal oli palju küsimusi, vett, tarkust. 

Siin on fotod

Tulekul

 11.aprill Toomas Prantsibel tutvustab roomajaid. 

15.aprill  Kohilas muinasjutuvestja Polina Tšerkassova "Siis kui puud rääkida oskasid"

18. aprill Jüriööjooks Kohilas kl 18.00. Kohustuslik!

22.-28.aprill VAHEAEG

29.aprill Öölugemine 

28.mai Õppekäik Olustverre

1.aprill, koolikotivaba päev